Finantsolukorra indeks kujuneb seitsme olulisema finantsseisu mõjutava näitaja alusel, mida hinnatakse hinnetega ühest viieni. Indeks moodustatakse keskmise hindena. Metoodika tugineb peamiselt Eesti omavalitsuste näitajate ajaloolisel amplituudil – kus omavalitsused on saavutanud kõrgemaid tulemusi, viitab väga heale tulemusele, ja vastupidi. Hindamise metoodika on täpsemalt lahti kirjeldatud finantsolukorra indeksi veebilehel1.
Indeksit saab kasutada riski tuvastamiseks – mida kehvem indeksi väärtus, seda kõrgem risk finantsraskusesse sattumiseks. See tingimata ei tähenda, et risk realiseerub. Küll aga kehva tulemusega omavalitsused vajavad lisatähelepanu. Eriti juhul, kui finantsolukorra indeks on olnud madal mitu aastat järjest.
Indeksi järgi oli Eesti omavalitsustel keskmiselt kõige keerulisem 2009. aasta majanduskriisi ajal (indeksi väärtus langes 2,0-le). Sellele on järgnenud üksteist aastat järjepidevat tõusu, kuniks 2020. aastal oli omavalitsuste koguvaates indeksi väärtus väga hea (4,67). Indeksi väärtus hakkas langema uuesti 2021. aastast, millal omavalitsuste põhitegevuse tulude reaalkasv muutus negatiivseks (2021. aastal -1,0% ja 2022. aastal juba -5,4%). Omavalitsused lõpetavad potentsiaalselt negatiivse või nulli lähedase põhitegevuse tulemi kasvuga ka 2023. aastal. Jooksevhindades nende põhitegevuse tulu on küll igal aastal kasvanud, kuid inflatsioon on olnud sellest kiirem. Kuna indeksi väärtus on olnud teist aastat järjest languses, siis on langetud 2022. aastaks keskmisele tasemele (hinne 3,29).
Omavalitsuste lõikes on 2022. aasta tulemused siiski väga erinevad. Veidi alla pooltes omavalitsustes on indeksi väärtus üle hindamisskaala keskmise (st üle 3,0), samas kuues on langenud alla 2,0, sh kolmes on tulemuseks väga halb (indeks väiksem kui 1,5).
Kui omavalitsuste rahastamissüsteem on ühetaoline (ühesuguse demograafia ja teenusvajadusega ning asustustihedusega omavalitsusi rahastatakse ühtemoodi), siis miks on nende finantsolukord indeksi järgi sedavõrd kirju? Kas väiksemad ja hõredama asustusega omavalitsused on kehvemas finantsolukorras ja vajaksid riigi suuremat tähelepanu? Kuigi omavalitsuse suurusel ja hõreasustusel on väheldane mõju omavalitsuste finantsolukorrale, siis tugevalt avaldavad mõju hoopis omavalitsuses tehtud valikud kasutatava kinnisvara mahu, palgal hoitavate töötajate arvu ning lasteaia rühmade ja klassi täitumuse osas2. Need tegurid selgitavad ära enamuse omavalitsuste finantsolukorra indeksi väärtusest.
Et finantsolukorra indeksi eeskujul oleks lihtne ja kokkuvõtlik ülevaade omavalitsuse efektiivsest korraldusest, sai koostatud eelnimetatud nelja olulise finantsolukorda mõjutava näitaja alusel lisaks efektiivsusindeks. See indeks on koostatud viimaste teadaolevate andmete alusel3.
Hõreda asustusjaotusega (nn tagamaalistes) omavalitsustes on põhjendatult küll nii kinnisvara vajadus ja töötajate arv suurem ning lasteaia ja kooli täitumused madalamad kui suurtes linnades, kuid indeksist on näha, et ka seal saab väga erinevalt oma teenuseid korraldada4. Näiteks kui Rõuge vallas on 2,3 raamatukogu punkti iga 1000 elaniku kohta, siis samamoodi hõreda asustusega Kuusalu vallas 0,8 ja Võru vallas 1,0. Suured vahed on Rõuge vallal ka lasteaedade ja koolide täitumuses võrreldes Võru ja Kuusalu valdadega.
Rahandusministeeriumi tellitud elanike rahulolu 2022. aasta uuring5 ei näita, et kehvema efektiivsusindeksiga omavalitsustes oleks elanikud teenuste või juhtimisega rohkem rahul. Korrelatsioon on hoopis vastupidine – efektiivsem tegutsemine suurendab elanike rahulolu6. Näiteks on omavalitsuste teenustega ja juhtimisega keskmine rahulolu kümnepalli skaalas Rõuge vallas vastavalt 5,7 ja 4,0, kuid Võru vallas 6,1 ja 5,2 ning Kuusalus vallas 5,6 ja 4,6.
Seega kokkuvõttes on omavalitsusel efektiivsemast tegutsemisest palju positiivset võita. Lisaks paremale finantsolukorrale ja võimekusele iseseisvalt hästi hakkama saada ka keerulisematel aegadel, on võimalik lisaressurssi näol tõsta olemasolevate teenuste taset ning sealtkaudu ka elanike rahulolu.
- https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks
- Omavalitsuste 2018–2022 keskmise finantsolukorra indeksi ja tagamaalisuse koefitsiendi (viimane näitab hõreasustust, näitaja väärtused vahemikus 1–2,1) omavaheline korrelatsioon on väga madal (-0,14) ehk suurem hõreasustus ei tingi kehvemat finantsolukorda. Elanike arvu korrelatsioon finantsolukorra indeksiga on samuti madal (0,21), st hea finantsseisu jaoks ei pea olema omavalitsus elanike arvult suur. Samas korrelatsioon kinnisvara mahul elaniku kohta on -0,54, töötajatel tuhande elaniku kohta -0,62, klassi täitumusel 0,54 ja lasteaiarühma täitumusel 0,55, kokku efektiivsusindeksi korrelatsioon finantsolukorra indeksiga on -0,73. Korrelatsiooni arvutamisel ei ole arvestatud väikesaareliste omavalitsustega ega kõrge põlevkivi kaevandamisest laekuvate keskkonnatasude omavalitsusi (Alutaguse ja Narva-Jõesuus vallad).
- Indeksi ühe teguri ehk kinnisvara kohta on olemas andmed 2021. aastast. Seetõttu pikemalt tagasiulatuvalt indeksi väärtust arvutada ei saa.
- Rakenduses on võimalik võrrelda sarnaseid omavalitsusi.
- https://minuomavalitsus.ee/metoodika/elanike-rahulolu-uuring
- Efektiivsusindeksi korrelatsioon elanike rahuloluga omavalitsuste teenustega ja juhtimisega on vastavalt -0,38 ja -0,33.
