Minuomavalitsus.ee veebilehel hinnatakse kohalike omavalitsuste avalikke teenuseid 18 valdkonnas. Et hinnatud teenuseid on palju, siis lihtsama ülevaate saamiseks on lähedased teenused omavahel kokku grupeeritud. Näiteks alusharidus, põhiharidus ja noorsootöö on grupeeritud kokku haridusvaldkonnaks ning täiskasvanute hoolekanne ja laste heaolu on kokku grupeeritud sotsiaalseks kaitseks. Teenuse grupile on teenustase arvutatud sinna kuuluvate teenuste aritmeetilise keskmisena. Teenustase on arvutatud nii teenusgruppidele kui teenustele.
Kuidas teenustase arvutatakse?
Vastavalt hindamiskriteeriumite täitmisele arvutatakse omavalitsusele igas valdkonnas teenustase skaalal nullist üheksani. Mida rohkem hindamiskriteeriume omavalitsus täidab, seda kõrgema teenustaseme ka saavutab. Igas valdkonnas on kümneid hindamiskriteeriume. Igal hindamiskriteeriumil võib olla kuni kolm mõõdikut: baas-, edasijõudnu ja eeskujuliku taseme mõõdik. Baastaseme mõõdikud hindavad seadustest tulenevate ülesannete täitmist ning tegevusi, mis on elanikele teenuse pakkumiseks elementaarsed. Edasijõudnu taseme mõõdikud näitavad, mida oodatakse ühelt edukalt toimivalt omavalitsuselt ning eeskujuliku taseme mõõdikud hindavad uuenduslike lahenduste ning täiendavate võimekuste ja võimaluste kasutamist elanikkonna hüvede suurendamiseks.
Iga hindamiskriteeriumi puhul ei pruugi olla seatud mõõdikuid kõigil kolmel tasemel. Mõnel kriteeriumil on mõõdikud kõigil kolmel astmel, mõnel kahel ning on ka ühe mõõdikuga hindamiskriteeriume.
Hindamiskriteeriumite erinevate lävendite mõõdikud panustavad erinevatesse teenustaseme skaala osadesse. Baastaseme mõõdikud mängivad rolli skaalal 0-3, edasijõudnu lävendi mõõdikud skaalal 4-6 ja eeskujuliku lävendi mõõdikud skaalal 7-9 (vaata kõrval olevat skeemi).
Selleks, et saavutada teenustaset 3, tuleb omavalitsusel ületada 90% baastaseme mõõdikutest. Kui ta ületab baastaseme mõõdikutest vaid 60%, siis saavutab taseme 2 ja kui vaid 30%, siis jääb teenustasemeks 1. Samad protsendid kehtivad ka edasijõudnu ja eeskujuliku lävendi mõõdikute puhul. Kõigil kolmel lävenditasemel teenitud punktide summa annabki teenustaseme. Kuid ühe väikese erisusega. Nimelt on hindamismetoodikas selline reegel, et kui omavalitsus ei ole täitnud baastaseme mõõdikutest 90%, siis edasijõudnu ja eeskujuliku taseme mõõdikute täitmisest ei ole võimalik teenida täispunkte. Sellisel juhul annab kummagi taseme mõõdikute 50%-line täitmine 1 lisapunkti. Ehk, kui edasijõudnu taseme mõõdikud on omavalitsusel 90% täidetud, aga baastasemel jääb täitmine alla 90%, siis baastaseme mõõdikutest teenib ta 2 punkti ja edasijõudnust vaid 1 lisapunkti. See annab kokku teenustasemeks 3. Kui aga omavalitsus jõuab ka baastasemel 90%ni, siis lähevad arvesse ka kõik 3 edasijõudnu lävenditasemest teenitud punktid ja omavalitsus jõuab tasemele 6.
Hindamiskriteeriumite andmed tulevad üle 30. erinevast allikast. Allikad võib jagada laias laastus kolmeks:
- Registrid ja asutused
- Kohalikud omavalitsused
- Elanike rahulolu uuringud
Loe lähemalt andmeallikatest ja andmete uuendamise regulaarsusest siit.
Andmed uuenevad korra aastas. Erandiks on üle-eestilise elanike rahulolu uuringu (täisnimetusega: kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring) andmed, mis uuenevad iga 2 aasta tagant. Mõnede valdkondade ja hindamiskriteeriumite puhul toimub ka aasta sees korduvalt andmete värskendamist või korrigeerimist.
Loe lähemalt andmeallikatest ja andmete uuendamise regulaarsusest siit.
Hindamismetoodika koosneb üle 700 mõõdikust, mille aja- ja asjakohasust hindavad igas valdkonnas toimuvad töörühmad. Iga valdkonna töörühm koosneb kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse ja elanike esindajatest. Kohalikke omavalitsusi esindab töörühmades Eesti Linnade ja Valdade Liit koos konkreetsete omavalitsuste juhtide, osakonnajuhtide, spetsialistide ja/või allasutuste juhtide ja spetsialistidega. Keskvalitsuse esindajateks töörühmades on ministeeriumite ja nende allasutuste spetsialistid. Eesti inimeste ehk avalike teenuste tarbijate vaateid esindavad töörühmades erinevad kodanikuühendused. Töörühmadesse kuuluvate asutuste nimekirjaga on võimalik tutvuda siin.
Kõikide töörühmade üldprintsiip mõõdikute valikul on see, et iga valitud mõõdik peab näitama teenuse kvalitatiivset taset. Niisama statistilisi näitajaid teenuste hindamisse ei kaasata.
Minuomavalitsuse esialgse metoodika töötas välja aastatel 2017-2018 Geomedia OÜ ja Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus.
Esialgne metoodika:
Tulukuse gruppide loomisel on aluseks võetud 2025. aasta tulu- ja kulutasandusel kasutavad näitajad ning keskkonnatasu laekumine. Omavalitsuse tulukus arvutatakse jagades arvestuslikud tulud, väikesaarte toetuse ja 2022-2024 keskkonnatasude aasta keskmise laekumise väikesaarte toetuse ja arvestusliku kuluvajaduse summaga. Tulukuse gruppe on kolm: toimetulevad <101%; keskmise tulukusega 101%-110% ning tulukad >=110% Eesti keskmisest.
Hajutatuse gruppide moodustamise aluseks on elanike jaotus keskuste ja hõredalt asustatud alade vahel, tuginedes Statistikaameti paikkondade kaardistusel. Statistikaamet on paikkondadeks arvestanud hoonestatud alad, kus naaberhoonete kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest. Vastavalt nendele andmetele on iga kohaliku omavalitsuse kohta arvestatud keskus-tagamaa näitaja vahemikus 1,0-2,1 (keskus <1,05; keskus tagamaaga 1,05-1,4; osaliselt tagamaaline 1,4-1,8 ning tagamaaline >=1,8). Neid koefitsiente kasutatakse ka kohalikele omavalitsustele tasandusfondi jaotamisel.
Viimati uuendatud 02.06.2025
