Finantsolukorra indeks kujuneb seitsme olulisema finantsseisu mõjutava näitaja alusel, mida hinnatakse hinnetega ühest viieni. Indeks moodustatakse keskmise hindena. Metoodika tugineb peamiselt Eesti omavalitsuste näitajate ajaloolisel amplituudil – kus omavalitsused on saavutanud kõrgemaid tulemusi, viitab väga heale tulemusele, ja vastupidi. Hindamise metoodika on täpsemalt lahti kirjeldatud finantsolukorra indeksi veebilehel1.
Indeksit saab kasutada riski tuvastamiseks – mida kehvem indeksi väärtus, seda kõrgem risk finantsraskusesse sattumiseks. See tingimata ei tähenda, et risk realiseerub. Küll aga kehva tulemusega omavalitsused vajavad lisatähelepanu. Eriti juhul, kui finantsolukorra indeks on olnud madal mitu aastat järjest.
Indeksi järgi oli Eesti omavalitsustel kõige keerulisem 2009. aasta majanduskriisi ajal (indeksi väärtus langes 2,0-le). Sellele on järgnenud üksteist aastat järjepidevat tõusu, kuniks 2020. aastal oli omavalitsuste koguvaates indeksi väärtus väga hea (4,67). Indeksi väärtus hakkas langema 2021. aastast, millal omavalitsuste põhitegevuse tulude reaalkasv muutus negatiivseks (2021. aastal -1,0% ja 2022. aastal juba -5,4%). Kuigi vahepealsetel aastatel ehk 2023–2024 oli põhitegevuse tulude reaalkasv positiivne, siis 2025. aastal oli see jälle negatiivne (-1,1%). Jooksevhindades nende põhitegevuse tulu on küll igal aastal kasvanud, kuid inflatsioon on olnud mitmel aastal sellest kiirem.
Kui põhitegevuse tulude reaalkasv mõjutas 2025. aasta tulemust negatiivselt, siis positiivselt mõjus likviidsete varade ja reservide kasv ning vähenenud finantskulude koormus. Kokkuvõttes on finantsolukorra indeks olnud perioodil 2022–2025 ühtemoodi tugeval keskmisel tasemel ehk 3,29.
Omavalitsuste lõikes on 2025. aasta tulemused siiski väga erinevad. Üle pooltes omavalitsustes on indeksi väärtus üle hindamisskaala keskmise (st üle 3,0), samas kaheteistkümnes omavalitsuses on näitaja alla 2,5 ehk halval tasemel. Ühelgi neist ei olnud tulemuseks siiski väga halb (indeks väiksem kui 1,5).
Kui omavalitsuste rahastamissüsteem on ühetaoline (ühesuguse demograafia ja teenusvajadusega ning asustustihedusega omavalitsusi rahastatakse ühtemoodi), siis miks on nende finantsolukord indeksi järgi sedavõrd kirju? Kas väiksemad ja hõredama asustusega omavalitsused on kehvemas finantsolukorras ja vajaksid riigi suuremat tähelepanu? Kuigi omavalitsuse suurusel ja hõreasustusel on väheldane mõju omavalitsuste finantsolukorrale, siis tugevamalt avaldavad mõju hoopis omavalitsuses tehtud valikud kasutatava kinnisvara mahu, palgal hoitavate töötajate arvu ning lasteaia rühmade ja klassi täitumuse osas2. Need tegurid selgitavad ära enamuse omavalitsuste finantsolukorra erinevustest.
Et finantsolukorra indeksi eeskujul oleks lihtne ja kokkuvõtlik ülevaade omavalitsuse efektiivsest korraldusest, on koostatud lisaks eelnimetatud nelja olulise finantsolukorda mõjutava näitaja alusel efektiivsusindeks3.
Hõreda asustusjaotusega (nn tagamaalistes) omavalitsustes on keskmiselt küll nii kinnisvara vajadus ja töötajate arv suurem ning lasteaia ja kooli täitumus madalamad kui suurtes linnades, kuid indeksist on näha, et ka seal saab väga erinevalt oma teenuseid korraldada4.
Regionaal- ja Põlllumajandusministeeriumi tellitud elanike rahulolu 2024. aasta uuring5 ei näita, et kehvema efektiivsusindeksiga (st rohkem omavalitsuste kinnisvara ja töötajaid ning vähem lapsi lasteaiarühmas ja kooli klassis) omavalitsustes oleks elanikud teenuste või piirkonna arenguga rohkem rahul. Korrelatsioon on hoopis vastupidine – efektiivsem tegutsemine suurendab elanike rahulolu6.
Seega kokkuvõttes on omavalitsusel efektiivsemast tegutsemisest palju positiivset võita. Lisaks paremale finantsolukorrale ja võimekusele iseseisvalt hästi hakkama saada ka keerulisematel aegadel, on võimalik lisaressurssi näol tõsta olemasolevate teenuste taset ning sealtkaudu ka elanike rahulolu.
1. https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks
2. Omavalitsuste 2016–2025 keskmise finantsolukorra indeksi ja tagamaalisuse koefitsiendi (viimane näitab hõreasustust, näitaja väärtused vahemikus 1–2,1) omavaheline korrelatsioon on madal (-0,26) ehk suurem hõreasustus ei määra üldjuhul kehvemat finantsolukorda. Elanike arvu korrelatsioon finantsolukorra indeksiga on samuti madal (0,2), st hea finantsseisu jaoks ei pea olema omavalitsus elanike arvult suur. Samas korrelatsioon kinnisvara mahul elaniku kohta on -0,55, töötajatel tuhande elaniku kohta -0,49, klassi täitumusel 0,44 ja lasteaiarühma täitumusel 0,51, kokku efektiivsusindeksi korrelatsioon finantsolukorra indeksiga on -0,70. Korrelatsiooni arvutamisel ei ole arvestatud väikesaareliste omavalitsustega ega kõrge põlevkivi kaevandamisest laekuvate keskkonnatasude omavalitsusi (Alutaguse ja Narva-Jõesuus vallad).
3. Indeksi ühe teguri ehk kinnisvara kohta on olemas andmed 2021. aastast. Seetõttu pikemalt tagasiulatuvalt indeksi väärtust arvutada ei saa.
4. Rakenduses on võimalik võrrelda sarnaseid omavalitsusi. Näiteks tagamaalise omavalitsuste grupist Kuusalul ja Kastre valdade efektiivsusindeks on sama kui Pärnu või Rakvere linnal.
5. https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2024
6. Efektiivsusindeksi (perioodi 2021–2025 keskmine) korrelatsioon elanike rahuloluga omavalitsuste teenustega ja üldise arengusuunaga on vastavalt -0,47 ja -0,42, ning soovitusega oma omavalitsust sõpradele ja tuttavatele elukohaks -0,51.
