Uuringu tulemused on sisendiks omavalitsustele ja riigiasutustele regionaalpoliitika planeerimisel ning seniste tegevuste tulemuslikkuse hindamisel, et avalikud teenused oleksid kvaliteetselt kättesaadavad kõikjal Eestis.
Üleriiklik elanike rahulolu uuring viidi läbi selleks, et:
- saada ülevaade iga omavalitsuse teenustega rahulolust ja arenguvõimalustest, et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;
- võrrelda elanike omavalitsuse teenustega rahulolu tasemeid, mis aitab kaasa kogemuste jagamisele;
- suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide üle kaasa rääkimisel;
- kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikat, sh arvestamaks piirkondlike erisustega;
- hinnata poliitika kujundamise mõju elanike rahulolule hinnangutele.
Rahulolu küsitluse valim moodustati rahvastikuregistrist vähemalt 16-aastastest elanikest juhuvalikuga. Küsitlusele vastas 9 713 inimest. Kõige rohkem vastajaid oli Tallinnas (926). Kõikide teiste omavalitsuste puhul oli vastajaid vähemalt 110 inimest, mis annab kõrge usaldusnivoo ning madala veamääraga tulemused. Üldkogumi puhul jääb veamäär alla 1%. Küsitlust ei viidud läbi Ruhnu, Kihnu ja Vormsi valla elanike seas.
Selleks, et tulemused väljendaksid tegelikku rahulolu täpsemalt, on üleriiklikud, maakondlikud ja omavalitsuste lõikes tulemused läbi kaalutud viie taustatunnuse lõikes:
- Sugu (mees, naine)
- Vanuserühm (16-26; 27-44; 45-64; 65 ja vanemad)
- Rahvus (eesti, muu)
- 15 maakonda ja Tallinn
- Haridus (alg- või põhiharidus; keskharidus; kõrgharidus)
See tähendab seda, et kui 110 inimest, kes ühest omavalitsusest uuringule vastasid, ei vasta proportsionaalselt tegelikule antud omavalitsuse rahvastiku struktuurile, siis vastuste kaalumine korrigeerib koondtulemust tegelikule olukorrale vastavaks.
Küsitlus koosnes peamiselt skaalaküsimustest, kuid sisaldas ka valikvastustega küsimusi. Skaalaküsimustes paluti anda hinnang skaalal 1-10, kus 1 tähistas hinnangut „Ei ole üldse rahul“, „Ei nõustu üldse“ või "Väga halb" ja 10 hinnangut „Väga rahul“, „Nõustun täielikult“ või "Väga hea". Tulemuste esitamisel on hinnangud teisendatud skaalale 0-100, kus 0-49 on esitatud punaselt (mitterahuldav), 51-64 on esitatud oranžilt (rahuldav), 65-74 kollaselt (hea) ja 75-100 roheliselt (väga hea). Tegemist on rahulolu uuringutes laialt levinud praktikaga. Arvestada tuleb sellega, et kollasega märgitud tulemuse puhul on tegemist ikkagi üsna kõrge rahuloluga (1-10 skaalal tulemus 6,9 kuni 7,7).
Metoodikadokumendid
Üleriikliku rahulolu-uuringu metoodika töötas välja Heiväl OÜ.
2024. aasta uuringu viis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi Kantar Emor.
Andmefailid
Ülal toodud interaktiivsed töölauad annavad üldise ülevaate rahulolu-uuringu tulemustest, kuid küsitlusega kogutud andmed võimaldavad teha detailsemaid analüüse iga valdkonna osas. Selleks, et ministeeriumite poliitikakujundajad, omavalitsuste spetsialistid või sotsiaalteadlased saaksid neile huvipakkuvaid teemasid lähemalt uurida ja analüüsida, on siin agregeeritud andmefailid ja anonümiseeritud üksikvastuste fail. Head analüüsimist!
Andmete kasutamisel palume viidata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringule "Üle-Eestiline elanike elukeskkonna ja kohalike omavalitsuste avalike teenusga rahulolu uuring".
Andmefailid
Varasemad uuringud
Uuringut korratakse regulaarselt iga kahe aasta tagant ning varem on samalaadset küsitlust läbi viidud 2020. ja 2022. aastal.
