Küsitlusuuringu eesmärgiks oli koguda värskeid andmeid, mille põhjal hinnata ja analüüsida kohalike omavalitsuste teenuste ning elukeskkonna arenemist ja muudatusi ajas.
Üleriiklik elanike rahulolu uuring viidi läbi selleks, et:
- saada ülevaade iga omavalitsuse teenustega rahulolust ja arenguvõimalustest, et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;
- võrrelda elanike omavalitsuse teenustega rahulolu tasemeid, mis aitab kaasa kogemuste jagamisele;
- suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide üle kaasa rääkimisel;
- kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikat, sh arvestamaks piirkondlike erisustega;
- hinnata poliitika kujundamise mõju elanike rahulolule hinnangutele.
Rahulolu küsitluse valim moodustati rahvastikuregistrist vähemalt 16-aastastest elanikest juhuvalikuga. Küsitlusele vastas 10 416 inimest. Kõige rohkem vastajaid oli Tallinnas (999). Kõige vähem vastajaid oli Ruhnu (21), Kihnu (49) ja Vormsi vallas (40). Väheste vastajate arvu tõttu ei ole nende kolme omavalitsuse tulemused rahulolu töölaual kajastatud, kuid üleriiklikes rahuloluhinnangutes on nende omavalitsuste vastajate hinnangud sees. Kõikide teiste omavalitsuste puhul oli vastajaid vähemalt 110 inimest, mis annab kõrge usaldusnivoo ning madala veamääraga tulemused. 90%-lise usaldusnivoo puhul jääb omavalitsuste lõikes veamäär 7,8% piiresse. Üldkogumi puhul jääb veamäär 0,8% piiresse.
Üleriiklikud tulemused on läbi kaalutud proportsionaalseks üldkogumile. Kaalumisel võeti aluseks järgnevad tunnused: sugu, vanuserühm, rahvus, maakond ja haridus. Kaalumismudeli koostamisel kasutati Statistikaameti 2021. aasta rahvaloenduse andmed vähemalt 16-aastase elanikkonna jagunemise kohta.
Küsitlus koosnes peamiselt skaalaküsimustest, kuid sisaldas ka valikvastustega küsimusi. Skaalaküsimustes paluti anda hinnang skaalal 1-10, kus 1 tähistas hinnangut „Ei ole üldse rahul“ või „Ei nõustu üldse“ ja 10 hinnangut „Väga rahul“ või „Nõustun täielikult“. Tulemuste esitamisel on hinnangud teisendatud skaalale 0-100, kus 0-64 on esitatud punaselt, 65-74 kollaselt ja 75-100 roheliselt. Tegemist on rahulolu uuringutes laialt levinud praktikaga. Arvestada tuleb sellega, et kollasega märgitud tulemuse puhul on tegemist ikkagi üsna kõrge rahuloluga (1-10 skaalal tulemus 6,9 kuni 7,7).
Eelmine kord viidi samalaadne küsitlus läbi 2020. a jaanuaris. Võrreldes eelmise korraga on käesolev uuring põhjalikum. Eelmise korra tulemustega on võimalik tutvuda siin.
Metoodikadokumendid
Üleriikliku rahulolu-uuringu metoodika töötas välja Heiväl OÜ.
2022. aasta uuringu viis Rahandusministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS.
Metoodikadokumendid
Andmefailid
Ülal toodud interaktiivsed töölauad annavad üldise ülevaate rahulolu-uuringu tulemustest, kuid küsitlusega kogutud andmed võimaldavad teha detailsemaid analüüse iga valdkonna osas. Selleks, et ministeeriumite poliitikakujundajad, omavalitsuste spetsialistid või sotsiaalteadlased saaksid neile huvipakkuvaid teemasid lähemalt uurida ja analüüsida, on siin agregeeritud andmefailid ja anonümiseeritud üksikvastuste fail. Tulemuste esitlemisel palume viidata küsitlusuuringule. Head analüüsimist!
