Sissetulek mõjutab olulisel määral omavalitsuse elanike rahulolu

20.04.2023 | 09:00

Öeldakse küll, et rahaga õnne ei osta, aga selgub, et elanikud on rahulolevamad omavalitsustes, kus on kõrgem keskmine sissetulek.

Vaadates äsja korraldatud rahuloluküsitluse kõiki vastuseid näeme, et koondtulemuse ning elanike keskmise sissetuleku vahel on mõõdukalt tugev seos (r=0,48). Teisisõnu, raha on oluline komponent elanike rahuloluhinnangute andmisel.

Valdkonniti on pilt kirju

Kõige tugevam seos omavalitsuse elanike keskmisel sissetulekul on rahuloluga, mis kajastab hoonete seisukorda ja korrashoidu (r=0,74). Samuti on selge seos eluaseme seisundi ja korrasolekuga (r=0,68). Mõlemad rahulolud käsitlevad sarnaseid teemasid. Sealjuures maksabki meeles pidada, et kõrgemate sissetulekute juures on ka enda eluaseme parandamine lihtsam ja jõukohasem – suhteliselt suurem osa sissetulekust on võimalik kulutada hoonete välisilme ja seisukorra parandamisele või siis uute ehitamisele. Sarnast seost kinnitab ka omavalitsuste endi kinnisvara seisukord – valdavalt on elanike kõrgemate sissetulekute korral ka omavalitsuse kinnisvara paremas korras.

Jõukamate omavalitsuste elanikud tunnevad, et ei osale aktiivselt kogukonnaelus

Ootuspäraselt on müratasemega rahulolu kõrgem pigem neis valdades, mille elanikud teenivad madalamat sissetulekut. Loogiliselt lähenedes – kõrgema sissetuleku eeldus on tihti ka suurem majanduslik aktiivsus, mis on kõrgem tiheasustusaladel. Seal on omakorda ka suurem liiklusmüra. Huvitav on tähelepanek, et jõukamate valdade elanikud kalduvad kogukonnaelus mitte osalema. See on tõenäoliselt mõttekoht omavalitsustele, et kohalik identiteet ja kogukond püsiksid jätkusuutlikult tugevad. Passiivsemat kogukonnaelust osavõtmist võib täheldada ka väiksema tagamaalisuse (ehk pigem linnalistes) ja suurema elanike arvuga omavalitsustes, kuigi nende kahe puhul on seos veidi nõrgem kui keskmise sissetuleku korral.

Rahulolu hariduse kaugusega ei sõltu elanike sissetulekutest

Üle-eestiliselt on väga kõrge nii lasteaedade kui ka põhikooli kaugusega rahulolu. Maksab märkida, et omavalitsuse jõukus ei mängi siinjuures rolli, kuid elanike paiknemine küll. Nimelt on veidi madalam lasteaedade ja põhihariduse kaugusega rahulolu omavalitsustes, kus elanikud paiknevad hajusamalt ehk ka teenuse tagamine on kulukam ja keerukam. Mõistagi on keskkoolide ja gümnaasiumide kaugusega rahulolu madalamal seal, kus omavalitsuse piirides ei ole kooli keskhariduse omandamiseks. Kõige madalam keskhariduse omandamise rahulolu on nimelt Peipsiääre, Rõuge ja Raasiku vallas.

Eelmisel korral oli seos elanike sissetuleku ja elukeskkonnaga rahulolu vahel tugevam

2020. aastal oli samuti sissetulekul oluline seos elanike elukeskkonnaga rahuloluga. Seekord on elukeskkonna ja sissetuleku vahel mõõdukalt tugev seos (r=0,48), kuid see on selgelt nõrgem kui eelmisel korral (r=0,71). See tähendab, et keskmine sissetulek on oluline omavalitsuse elukeskkonnaga rahulolu kujunemisel, kuid arvestades viimaste aastate jooksul toimunud sündmusi ei pruugi see roll olla enam nii määrav.

Rahulolu-uuringu viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Turu-Uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus viidi läbi oktoobrist 2022 kuni jaanuarini 2023 ning sellele vastas juhuvalimi alusel 10 416 inimest. Kõige rohkem vastajaid oli Tallinnas (999). Kuna vähim vastajaid oli Ruhnus (21), Kihnus (49) ja Vormsi vallas (40), ei ole nende kolme omavalitsuse tulemused kajastatud rahulolu töölaual. Seda seetõttu, et nende tulemuste põhjal ei saa usaldusväärseid järeldusi teha. Kõikide teiste omavalitsuste puhul oli vastajaid vähemalt 110 inimest, mis annab kõrge usaldusnivoo ning madala veamääraga tulemused. 
Rahulolu uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda rahulolu töölaual, kus on avaldatud ka uuringu metoodika, küsitluse tehniline raport ja andmefailid.
Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

ATS AASMAA

Andmeanalüütik

open graph imagesearch block image