2024. aasta kinnisvara andmekorje tulemused näitavad, et Eesti kohalikele omavalitsustele (KOV) kuulub kokku 6,5 miljonit ruutmeetrit pinda umbes 9400 hoones. Neist kohalike avalike teenuste1 põhifunktsiooniga on seotud 3691 hoonet kogupindalaga ca 5,1 miljonit ruutmeetrit. Ülejäänud 1,5 miljonit ruutmeetrit on näiteks erinevad abihooned, laod, tehnoseadmete hooned, ent samuti elamispinnad 0,5 miljoni ruutmeetri ulatuses, millest suur osa on kasutuses sotsiaalpindadena. Viimase nelja aasta jooksul on kõikide KOVidele kuuluvate hoonete arv vähenenud ca 2%, kuid hoonetes asuv pind on suurenenud ca 2% võrra. Silmas tuleb pidada, et muutuseid on nii tegelikus kinnisvaraportfellis kui ka tingituna ehitusregistri andmete korrigeerimisest. Kohalike avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupindala on suurenenud ca 1,5% võrra võrreldes eelmiste nelja aastaga ning hoonete arv on püsinud praktiliselt sama.
Kõige rohkem on kohalike avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupind suurenenud nelja aasta jooksul Viimsi vallas, Tartu linnas ja Rae vallas. Seevastu vähenenud on kogupind Kohtla-Järve ja Narva linnas ning Peipsiääre vallas (vt tabel 1). Näiteks valmis Viimsi vallas Viimsi Artium ning üks kool sai juurdeehituse. Tartu linnas valmis NET spordihoone ja Tartu Ülikoolilt osteti õppehoone kinnistu. Rae vallas ehitati Tuule spordihoone. Kohtla-Järve linnas sealjuures on lammutatud üks suurem koolimaja ning kaks on antud riigile. Narvas on suurematest hoonetest lammutatud mitmeid vanu hooneid: kaks suurt ühiselamut ning mõned lasteaiad. Peipsiääre valla puhul on ehitisregistris toimunud mitmete hoonete puhul andmete korrigeerimine ning tegelikult hoonete reaalne pindala nii suurel määral vähenenud ei ole.
| KOVis on kogupind suurenenud | Muutus (m2) | KOVis on kogupind vähenenud | Muutus (m2) |
|---|---|---|---|
| Viimsi vald | 12 683 | Kohtla-Järve linn | -13 076 |
| Tartu linn | 10 390 | Narva linn | -12 181 |
| Rae vald | 9 307 | Peipsiääre vald | -3 996 |
Hoonete seisukord ja selle muutus
Hoonete seisukorra indeks2 , mis näitab KOVide hinnangut oma hoonetele 5-palli skaalal, on olnud aastatel 2021-2024 tõusutrendis: 2021. aastal oli see 3,84 ning 2024. aastal 3,93. Kuigi KOVidel on ka hooneid, mille seisukord on halb või väga halb, siis nende seas on ka objekte, mis ei ole juba enam praegu või planeeritavalt tulevikus kasutuses ja ei vaja seetõttu korda tegemist.
KOVide avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupinnast ligi 80% moodustavad haridus- spordi-, kultuuri- ja meelelahutushooned, millest parimas seisus on spordihooned (indeks 4,2) (vt joonis 2). Seda mõjutab ka asjaolu, et KOVid on viimase kümnekonna aasta jooksul rajanud uusi spordihooneid.
Hoonete seisukord on nelja aasta jooksul paranenud Ruhnu, Tartu ja Luunja valdades, kuid halvenenud Kadrina, Tori ja Toila valdades (vt tabel 2). Indeksi halvenemise puhul võib ühelt poolt olla tegu kasutamisest tuleneva loomuliku kulumisega, ent samuti võib põhjuseks olla ka asjaolu, et KOVid on hakanud oma kinnisvara seisukorda senisest kriitilisemalt hindama.
| KOVis on hoonete seisukord paranenud | Muutus seisukorra hinnangu väärtuses | KOVis on hoonete seisukord halvenenud | Muutus seisukorra hinnangu väärtuses |
|---|---|---|---|
| Ruhnu vald | 1,84 | Kadrina vald | -1,033 |
| Tartu vald | 0,93 | Tori vald | -0,58 |
| Luunja vald | 0,73 | Toila vald | -0,49 |
Vähemalt C-klassi energiamärgisega hoonete osakaal ja selle muutus
Hoolimata majanduslikult keerulistest aegadest, ennekõike perioodil 2021-2024, on KOVide avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seisund pidevalt paranenud. 2024. aasta lõpuks on vähemalt C-klassiga hoonete pinna maht kasvanud 7 protsendipunkti võrreldes 2021. aastaga. Siiski on jätkuvalt veel 39% hoonetest alla C-klassi, 9%-l puudub üldse energiamärgis ning 8% ei ole energiamärgis kohustuslik (vt joonis 3).
Vähemalt C energiaklassiga KOVide avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete osakaal on 2024. aastal 44%, kuid siiski on ka piirkondi, kus see näitaja jääb ka alla 15% (vt joonis 4.)
Hoonete pind elaniku kohta
Hõredalt asustatud ehk tagamaalisemates KOV-ides on avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete pind elaniku kohta ka suurem - seda näitab mõõdukas positiivne seos nende vahel (r=0,5) (vt joonis 5). Siiski on tulemus väga erinev ka ühesuguse asustusmustriga KOVides. Perioodil 2021-2024 on avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete pind ruutmeetrit elaniku kohta muutunud vähe – keskuslikes ja keskus tagamaaga KOVides vähenenud 0,06 võrra ning osaliselt tagamaalistes ja tagamaalistes suurenenud vastavalt 0,03 ja 0,04 võrra. Avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupind ruutmeetrites on vähenenud vaid tagamaalistes omavalitsustes, teistel gruppidel tõusnud.
Kokkuvõte
KOVid on aastatel 2021-2024 teinud hoonetesse investeeringuid kokku ca ühe miljardi euro ulatuses. KOVid teevad 25% investeeringutest riigilt saadud toetuste, sh eurotoetuste arvelt. Seega on KOVid tugevasti panustanud oma hoonefondi seisukorra parandamisse või hoidmisse, mis tähendab elanike jaoks kvaliteetseid teenuseid. Võetud kliima- ja energiavaldkonna sihtide saavutamiseks ning tulevaste püsikulude kokkuhoiuks on oluline ka edaspidi KOVide hoonete energiatõhusust parandada.
Kinnisvara andmekorje andmetega saab tutvuda Minuomavalitsuse veebilehel: https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/kinnisvara-ulevaade.
- Kohalik avalik teenus - avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab kohalik omavalitsus. Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. Siin grupis on kultuurimaja, spordihoone, kool, lasteaed, hooldekodu jne.
- Hoonete seisukorra indeks - omavalitsused hindavad kohalike avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seisukorda viie punkti skaalal järgmiselt: 1- väga halb (avariiline seisund, kasutamiseks ohtlik), 2 – halb (vajab kiiremas korras tähelepanu; ei vasta tervisekaitse ja/või tuleohutuse nõuetele; avariioht; kõrgendatud risk, 3 – rahuldav (kasutuskõlblik, kui funktsionaalselt vananenud; vajab pidevat järelevalvet avariiohu ennetamiseks, 4 – hea (nõuetekohaselt hooldatud; eakohaselt kulunud; vastab suures osas tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele, 5 – väga hea (kaasajastatud, vastab tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele). Indeks näitab keskmist kaalutud tulemust hoone pinna järgi.
- Kadrina valla suur langus seisukorra indeksis on tingitud Kadrina huvikeskuse seisukorra hinnangu langusest 4-lt 2-le ning lisaks on ka teistes avalikke teenuseid osutavates hoonetes olnud ühepunktiline langus.
