2023. a kinnisvara andmekorjest selgus, et Eesti omavalitsustele kuulub kokku 6,7 miljonit ruutmeetrit pinda, mis jaguneb umbes 9800 hoone vahel. Neist kohalike avalike teenuste1 pakkumisega on seotud 3755 hoonet kogupindalaga 5,1 miljonit ruutmeetrit. Ülejäänud 1,6 miljonit ruutmeetrit on näiteks erinevad abihooned, laod, tehnoseadmete hooned, ent samuti elamispinnad 0,5 miljoni m2 ulatuses, millest suur osa on kasutuses sotsiaalpindadena. Viimase kahe aasta jooksul on kõikide omavalitsuste kuuluvate hoonete arv suurenenud ~2,3% võrra ning neis hoonetes asuvat pinda on lisandunud ~3,9% võrra. Põhjuseid, miks hoonete üldpindala on suurenenud, on erinevaid – ehitatud on uusi hooneid, ent näiteks on hooneid omandatud lammutamise eesmärgil või on omavalitsusele hooneid loovutatud, ent samuti on oma osa ehitisregistri andmete korrastamisel ja andmebaaside ümberstruktureerimisel. Avalike teenuste osutamisega seotud hoonete kogupindala on kogu hoonefondist suurenenud tagasihoidlikumalt, 1,3%, hoonete endi arv veelgi vähem – 0,8%. Avalike teenuste pakkumiseks mõeldud pinna suurenemine on toimunud haridus-, spordi-, kultuuri- ja meelelahutushoonete arvelt. Mõnede suuremate näidetena võib välja tuua spordihoonetest Pärnu jalgpallihalli, Rapla jalgpallihalli ja NET Spordihalli Tartus ning mitmeid haridushooneid, nagu nt Jõhvi Põhikool või Parksepa Keskkool, millest viimases on valmis saanud remont2. Administratiiv-, sotsiaalhoolekande- ning muude hoonete üldpindala on vähenenud.
Kuna hoonete arv on kasvanud aeglasemalt võrreldes pindala kasvuga, saab teha järelduse, et lisanduvad hooned on võrreldes vanemate ehitistega suuremad. Suhteliselt suuremate hoonete lisandumist on võimalik selgitada suurema ruumikasutusega – ruumid on avaramad ning ühele kasutajale nähakse ette rohkem põrandapinda. Kindlasti võib mõnel pool oma osa olla avaratel aatriumitel, ent suurem ruumikasutus ei tule alati uhkete hoonete ehitamise arvelt. Näiteks võeti 2013. aastal vastu sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded koolidele“, mis nägi varasema 1,7 ruutmeetri asemel ette vähemalt 2,0 ruutmeetrit klassiruumi põrandapinda iga õpilase kohta. Samuti on ruuminõuded lasteaias suuremad võrreldes sellega, mis nad on ajalooliselt olnud. Uute hoonete ehitamisel arvestatakse uute ruumikasutusnõuetega. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et kinnisvara andmekorje tulemusel on selgunud ebakõlad ehitisregistri andmetes ning hoonete andmete korrigeerimisel võib olla andmetehniline mõju omavalitsuste kinnisvara pindala suurenemisele.
Keskuslikud vs tagamaalised omavalitsused
Kui vaadelda omavalitsusi tagamaalisuse3 gruppide lõikes, siis on näha, et hoonete pindala on lisandunud kõikides gruppides. Kõige enam on kogu hoonefondi pindala suurenenud osaliselt tagamaaliste omavalitsuste hulgas (6,4%) (nt Tõrva, Rapla, Luunja, Saue vald) ning kõige vähem keskuslikes omavalitsustes (1,4%). Seejuures avalike teenustega seotud hoonete pinda on kõige rohkem lisandunud samuti osaliselt tagamaalistes omavalitsustes (3,8%), ent ühes grupis on toimunud avalike teenuste osutamisega seotud hoonete pindala vähenemine. Keskuslike omavalitsuste grupis on avalike teenustega seotud hoonete pind langenud 0,3% võrra. Kuigi keskuslikes omavalitsustes on avalike teenustega seotud hoonete pindala küll vähenenud, siis kõikide omavalitsustele kuuluvate hoonete pindala mitte, mistõttu võib selgelt väita, et omavalitsuste hallatav kinnisvara ei ole Eestis vähenemas.
Tulukad vs toimetulevad omavalitsused
Kui võrrelda hoonete pinna muutust omavalitsuste sissetuleku tasemega, siis selgub, et kõige kiiremini on avalike teenuste pakkumiseks mõeldud hoonete pind kasvanud tulukate4 omavalitsuste hulgas. Tulukatel omavalitsustel on pinda lisandunud kaks korda kiiremas tempos kui keskmiselt tulukatel omavalitsustel. Toimetulevate omavalitsuste hoonepind on seevastu mõnevõrra vähenenud – 1,3% võrra. Ühelt poolt on see ka mõistetav, kuna tulukad omavalitsused on enamasti kasvava elanike arvuga omavalitsused ning kasvav elanikkond vajab teenuseid, mistõttu on vajalik rajada uusi hooneid, kus teenuseid pakkuda. Kui võtta arvesse elanike arvu muutused, siis tulukate omavalitsuste grupis on avalike teenuste osutamiseks mõeldud hoonete pindala elaniku kohta hoopiski vähenenud, seevastu toimetulevates omavalitsustes suurenenud ja keskmiselt tulukates püsinud praktiliselt muutumatuna.
Kogupinna suurimad muutused
Kõige rohkem on avalike teenuste osutamisega seotud hoonete kogupind suurenenud Viimsi, Rapla ja Rae vallas (tabel 1). Lisaks Rapla jalgpallihallile on neis omavalitsustes veel valminud näiteks Viimsi vallas Viimsi Artium ning Rae vallas Tuule spordihoone. Kõige rohkem on avalike teenuste osutamisega seotud kinnisvara seevastu vähenenud Kohtla-Järve ja Narva linnas ning Peipsiääre vallas, vastavalt 12 tuhat, 11 tuhat ja 5 tuhat ruutmeetrit. Kohtla-Järvel on kahe suurema hoone puhul tegemist kapitaalremondiga, mille ajal ei ole hoone ajutiselt kasutusel, ent samuti on üks suur koolimaja lammutatud. Narvas on suurematest hoonetest lammutatud kaks suurt ühiselamut ning kaks lasteaeda. Peipsiääre valla puhul on ilmselt ehitisregistris toimunud mitmete hoonete puhul andmete korrigeerimine ning tegelikult hoonete reaalne pindala nii suurel määral vähenenud ei ole.
| Pinna kasv | Muutus (m2) | Pinna vähenemine | Muutus (m2) |
|---|---|---|---|
| Viimsi vald | 11643 | Kohtla-Järve linn | -12465 |
| Rapla vald | 10172 | Narva linn | -11056 |
| Rae vald | 8567 | Peipsiääre vald | -4808 |
| Saue vald | 7914 | Tallinna linn | -4122 |
| Võru vald | 7838 | Valga vald | -3804 |
| Kambja vald | 7005 | Järva vald | -3385 |
| Tartu vald | 5416 | Rõuge vald | -2604 |
| Viljandi linn | 5165 | Märjamaa vald | -1755 |
| Põlva vald | 5087 | Harku vald | -1503 |
| Tartu linn | 4933 | Türi vald | -1482 |
Pind elaniku kohta ja protsentuaalne muutus
Kuna omavalitsused on väga erineva suurusega ning suurtele linnadele ja väiksematele maapiirkonna omavalitsustele kuulub suuruse mõttes väga erinev kinnisvaraportfell, on asjakohane vaadata muutusi ka protsentuaalselt ning elanike lõikes. Tabelist 2 selgub, et kõige rohkem on kogupindala protsentuaalselt kasvanud Ruhnu, Luunja ning Viimsi vallas5. Kõige suurema pinna vähenemisega osakaaluga paistavad silma Peipsiääre ja Rõuge vald ning Kohtla-Järve linn, mis on kõik väheneva rahvaarvuga omavalitsused (joonis 1). Kuigi Peipsiääre valla puhul on andmetehniline mõju üpris suur, siis Rõuge ja Kohtla-Järve näitel ei saa öelda, et hoonefondi vähenemine on statistiline, vaid ka tegelikult on füüsiline pindala oluliselt vähenenud. Rõuge vald on näiteks maha müünud võrdlemisi suure Krabi kooli hoone, millest eraomanik on kujundanud hooldekodu. Veel on hoonete pind oluliselt vähenenud Järva vallas, kus on lammutatud lasteaed ning eraomandisse müüdud varasem Järva-Jaani muuseumi hoone.
| Pinna kasv | Muutus (%) | Pinna vähenemine | Muutus (%) |
|---|---|---|---|
| Ruhnu vald | 71,26 | Peipsiääre vald | -12,94 |
| Luunja vald | 19,74 | Rõuge vald | -8,19 |
| Viimsi vald | 18,65 | Kohtla-Järve linn | -8,17 |
| Kambja vald | 17,44 | Järva vald | -5,74 |
| Võru vald | 17,40 | Valga vald | -5,55 |
| Rapla vald | 15,84 | Narva linn | -5,50 |
| Tartu vald | 11,89 | Toila vald | -4,72 |
| Nõo vald | 9,81 | Märjamaa vald | -4,26 |
| Kuusalu vald | 9,06 | Türi vald | -2,50 |
| Rae vald | 9,04 | Väike-Maarja vald | -2,48 |
Kui hoonete arv ning nende kogupindala on absoluutarvudes suurenenud ning suurenenud on ka omavalitsuste kogu hoonefondi pind elaniku kohta, siis avalike teenuste osutamiseks mõeldud hoonete pind elaniku kohta on Eesti üleselt mõnevõrra langenud. Pind elaniku kohta on langenud, kuna rahvaarv on suurenenud ning seda kõikides tagamaalisuse gruppides. Kuigi Eesti iive on negatiivne, on seda võimalik selgitada sisserändega, mida on tugevalt mõjutanud Ukraina sõja tõttu riiki kolinud sõjapõgenikud. Sõjapõgenike lisandumine on suurendanud vajadust erinevate pindade järele, nagu näiteks sotsiaalkorterid, kuhu neid on võimalik majutada. Ukraina sõjapõgenike majutamiseks on omavalitsusi majanduslikult toetanud ka riik – Ukraina sõjapõgenike jaoks korterite renoveerimise jaoks loodud rahandusministeeriumi meetme raames renoveeriti üle Eesti 295 korterit kogupindalaga 11677,8 ruutmeetrit.
Hoonete Pindala vähenemine elaniku kohta tähendab, seda et omavalitsused on oma kinnisvara varsemast efektiivsemalt kasutusele võtnud, ent seda eelkõige just keskuslikud ja keskus tagamaaga omavalitsused, kus pind elaniku kohta on kasvava elanike arvu tingimustes vähenenud 0,07 m2 võrra elaniku kohta. Osaliselt tagamaalistes ning tagamaalistes omavalitsustes on pindala elaniku kohta siiski suurenenud, vastavalt 0,03 m2 ja 0,04 m2 võrra.
Üksikuid omavalitsusi vaadates näeme, et kõige rohkem on avalike teenuste osutamiseks mõeldud hoonete pind elaniku kohta kasvanud Ruhnu, Võru ja Rapla vallas. Kui kõige enam on avalike teenuste osutamiseks mõeldud hoonete pindala elaniku kohta vähenenud Peipsiääre, Harku ja Rõuge vallas (tabel 3), siis neist Peipsiääre ja Rõuge vallas on vähenenud ka elanike arv. Harku vallas on hoonete pindala tegelikult kasvanud ning pinna vähenemine elaniku kohta tuleneb vaid kiirest elanike arvu kasvust (joonis 1). Sarnaselt Harku vallale on pind elaniku kohta vähenenud ka Saku ja Kiili vallas, kus on 2023. aastal vastavalt 0,17 ruutmeetrit ja 0,10 ruutmeetrit hoonepinda elaniku kohta vähem võrreldes 2021. aastaga. Tegelikult absoluutarvudes on suurenenud Kiili ja Saku vallas nii hoonete arv kui ka nende kogupindala ning kogu muutus tuleneb elanike arvu kiirest kasvust.
| Pinna kasv elaniku kohta | Muutus (pindala elaniku kohta 2023) | Pinna vähenemine elaniku kohta | Muutus (pindala elaniku kohta 2023) |
| Ruhnu vald | 2,02 (5,17) | Peipsiääre vald | -0,73 (6,07) |
| Võru vald | 0,76 (4,94) | Harku vald | -0,50 (3,54) |
| Rapla vald | 0,70 (5,62) | Rõuge vald | -0,45 (5,56) |
| Lääneranna vald | 0,60 (7,29) | Järva vald | -0,41 (6,27) |
| Põlva vald | 0,47 (5,84) | Märjamaa vald | -0,32 (5,22) |
| Setomaa vald | 0,46 (5,55) | Kohtla-Järve linn | -0,30 (4,34) |
| Antsla vald | 0,43 (5,33) | Valga vald | -0,25 (4,19) |
| Loksa linn | 0,41 (5,68) | Jõelähtme vald | -0,25 (4,13) |
| Viimsi vald | 0,37 (3,29) | Muhu vald | -0,23 (3,62) |
| Mustvee vald | 0,36 (5,84) | Kastre vald | -0,23 (3,56) |
Kinnisvaraportfelli muutused
Eelneva põhjal ei saa iga omavalitsuse puhul kinnitada üldlevinud arvamust, nagu tagamaalised ja väheneva rahvastikuga omavalitsused, mille näiteks tuuakse sageli Rõuge valda, ei reageeri rahvaarvu vähenemisele ning sellest tulenevalt ei optimeeri oma hoonefondi. Kui omavalitsusi üksikult vaadata, näeme, et tegelikult on Rõuge näitel suudetud tegeleda kinnisvaraportfelli optimeerimisega, ent samuti on seda tehtud näiteks Toila ja Järva vallas ning Kohtla-Järve linnas. Siiski on palju omavalitsusi, kus väheneva elanike arvu tingimustes on hoonefondi kogupindala kasvanud.
Omavalitsuste kinnisvara ja energiatõhusus
Kui analüüsida omavalitsuste kinnisvara energiakasutuse vaatest, on võimalik näha, et võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastaks suurenenud vähemalt C energiaklassiga hoonete osakaal (joonis 3), mis tähendab, et energiatõhusus kohalike omavalitsuste hoonetes on kasvanud. 2023. a näeme küll vähemalt C energiamärgisega hoonete kategoorias langust, ent seda ei ole võimalik varasemate aastatega üks-ühele võrrelda, kuna muutunud on metoodika – kui varasemalt saadi energiamärgise andmeid lisaks ehitisregistrile täiendavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seire andmetest, siis 2023. aastal toetuti ainult ehitisregistri andmetele. Jooniselt 3 on näha, et suurenenud on energiamärgiseta hoonete osakaal, mis viitab asjaolule, et ehitisregistris on osade hoonete energiamärgise andmed puudu. Kõige kõrgem on vähemalt C energiamärgisega avalike teenuste pakkumiseks kasutatavate hoonete osakaal Kehtna vallas (80%) ning Rakvere linnas (78%). Seevastu kõige madalam Ruhnu vallas, kus kõikide avalike teenuste pakkumiseks mõeldud hoonete energiaklass on madalam kui C. Siiski tuleb Ruhnu puhul tähelepanu pöörata sellele, 92% hoonetest puudub energiamärgise kohustus ning 8% hoonetest (1 hoone) puudub energiamärgis. Seega avalike teenuste osutamiseks kasutusel olevatest hoonetest ei ole Ruhnu vallas energiamärgist mitte ühelgi. Näiteks hiljuti renoveeritud Ruhnu kooli hoonel ei ole samuti energiamärgist, sest tegemist on ehitismälestisega, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei rakendu. Samuti on vähemalt C energiamärgisega hoonete osakaal väga madal näiteks Tapa vallas (5%) ning Kadrina vallas (8%), ent nende omavalitsuste puhul on energiamärgise kohustuseta hoonete osakaal samuti madal, mis tähendab, et hoonete energiatõhusus ongi madal. Kõrge energiamärgisega hoonete osakaalu erinevused on omavalitsuste lõikes väga suured. Omavalitsused, kus energiasäästlike hoonete osakaal on madal, peaksid otsima võimalusi energiatõhususe suurendamiseks, kuna seeläbi on võimalik pikas plaanis halduskulusid madalamana hoida.
Omavalitsuste kinnisvara seisukord
Sellele, et energiamärgiseta hoonete arv on kasvanud vaid andmetehnilistel põhjustel, viitab ka hoonete seisukorra indeks6. Hoonete seisukord avalike teenuste pakkumiseks kasutatavatel hoonetel on paranenud ning seda kõikides kategooriates, st nii spordihoonete, haridushoonete, sotsiaalhoolekande hoonete, kultuuri- ja meelelahutushoonete, büroo- või administratiivhoonete ning muude hoonete grupis. Kui 2021. aastal hinnati heaks või väga heaks 64% hoonete seisukord, siis 2023. aastal on selliste hoonete osakaal tõusnud 69%ni (joonis 4). Seisukorra paranemine näitab omavalitsuste heaperemehelikku suhtumist varasse. Lisaks sellele, et hooned püsivad heas seisus ning neid ei ähvarda lagunemine, suurendab hoonete seisukorra paranemine kohalike elanike rahulolu, kuna elukeskkond muutub järjest kvaliteetsemaks. Avalike teenuste jaoks vajalikud hooned on elanike arvamuse kujundamisel eriti olulised, kuna nendes hoonetes toimub kohalikele elanikele mõeldud teenuste tarbimine. Sellisteks hooneteks on näiteks koolimajad, lasteaiad, raamatukogud ja kultuurimajad.
Hoonete seisukord on kõige parem tulukate ning keskus tagamaaga omavalitsuste hulgas, kus keskmine hinne on viie palli skaalal üle nelja (joonis 5). Selliste omavalitsuste hulka kuuluvad Harku, Rae ja Viimsi vald. Teistes gruppides on keskmine hinne neljast madalam, olles kõige madalam keskuslikes omavalitsustes. Keskuslikud omavalitsused on näiteks Maardu, Narva, Tallinn ja Tartu linn.
Kui vaadata omavalitsusi üksikult, on hoonete seisukorra indeks kõige kõrgem Võru vallas, järgnevad Rakvere vald ja Harku vald (tabel 4). Kõige madalama seisukorra indeksiga omavalitsused on Loksa linn, Lääneranna vald ja Kihnu vald. Kui arvestada hoonetele antud seisukorra hinnanguid, on võimalik öelda, et kõikides omavalitsustes on avalike teenuste osutamiseks mõeldud hooned valla üleselt vähemalt rahuldavas seisukorras.
| Kõrge seisukorra indeks | Indeksi väärtus (muutus vs 2021) | Madal seisukorra indeks | Indeksi väärtus (muutus vs 2021) |
| Võru vald | 4,84 (+0,05) | Loksa linn | 3,19 (-0,18) |
| Rakvere vald | 4,73 (+0,12) | Lääneranna vald | 3,21 (+0,49) |
| Harku vald | 4,68 (+0,50) | Kihnu vald | 3,22 (-0,01) |
| Viimsi vald | 4,66 (+0,06) | Põlva vald | 3,29 (+0,02) |
| Saue vald | 4,61 (+0,11) | Maardu linn | 3,36 (+0,48) |
| Saku vald | 4,51 (+0,01) | Otepää vald | 3,38 (+0,13) |
| Anija vald | 4,43 (+0,70) | Tapa vald | 3,40 (+0,05) |
| Kambja vald | 4,42 (+0,47) | Viru-Nigula vald | 3,40 (-0,04) |
| Türi vald | 4,41 (-0,03) | Narva linn | 3,47 (-0,06) |
| Rae vald | 4,41 (+0,04) | Põhja-Sakala vald | 3,54 (+0,14) |
Hoonete seisukorra indeks on perioodil 2021-2023 tõusnud enim Ruhnu, Luunja ja Anija vallas. Ruhnu puhul on valmis saanud koolimaja remont ning nii Luunja kui Anija vallas on läbi viidud mitmete hoonete põhjalik renoveerimine, mis on oluliselt parandanud nende hoonete seisukorda ja see omakorda suurendab omavalitsuse keskmist seisukorra hinnet. Mitmetes omavalitsustes on seevastu seisukorra indeks hoopiski langenud. Seisukorra indeks on langenud kokku 19 omavalitsuses ning nagu tabelist 5 selgub, on seisukorra indeks kõige rohkem langenud Toila, Lääne-Nigula ning Alutaguse vallas. Kõige enam langenud seisukorra indeksiga omavalitsuste puhul on näha, et mitmete hoonete seisukorra indeks on ühe hinde võrra langenud, näiteks 5 pealt 4 peale või 4 pealt 3 peale. Ühelt poolt võib tegu olla kasutamisest tuleneva loomuliku kulumisega, ent samuti võib põhjuseks olla ka asjaolu, et omavalitsus on hakanud oma kinnisvara senisest kriitilisemalt hindama.
Selleks, et mõista paremini hoonete seisukorra kujunemist, analüüsiti omavalitsuste majandusnäitajaid. Kuna remonttöid tehakse hoonetes järgemööda ja mingi kindla ajaperioodi järel, mõjutab hoonete seisukorda pikem periood, mistõttu on majandusnäitajaid vaadeldud perioodi 2004-2023 kohta. Võrreldavaks näitajaks võeti põhitegevuse tulem amortisatsioonist, kuna see näitaja kirjeldab omavalitsuse omafinantseerimise võimekust olemasoleva vara seisundi säilitamiseks või parendamiseks. Kui vaadelda omavalitsuste põhitegevuse tulemit amortisatsioonist perioodil 2004-2023 ning võrrelda seda hoonete seisukorra indeksiga, siis selgub, et kümne kõige madalama 2023. a seisukorra indeksiga omavalitsusest seitsmel jääb vastav näitaja alla Eesti keskmise. Vastupidiselt, kümne kõige kõrgema 2023. a seisukorra indeksiga omavalitsusel vaid kahel jääb põhitegevuse tulem amortisatsioonist alla Eesti keskmise. Selleks, et anda täpsem hinnang põhitegevuse tulemi ja amortisatsiooni suhte ning seisukorra indeksi vahelistele seostele, arvutati välja korrelatsioon. Korrelatsioonikordajaks saadi 0,36, mis näitab, et seos on olemas, ent siiski on tegemist vaid nõrga seosega. Oodatust nõrgemal seosel võib üheks põhjuseks olla asjaolu, et iga omavalitsus hindab oma kinnisvara seisu viie palli skaalal ise. Seejuures võib võrdväärse seisundiga hoone saada nt tulukate omavalitsuste hulgas, kellel on rohkem uusi ja värskelt remonditud hooneid, suhteliselt kehvema hinde, võrreldes toimetulevate omavalitsustega, kuna olukorras, kus omavalitsusel on palju uusi ja korralikke hooneid, hinnatakse hoonete seisukorda nõudlikumalt ja kriitilisemalt tulenevalt paremal tasemel olevast võrdlusbaasist.
Kas omavalitsused tegelevad kinnisvaraporfelli optimeerimisega teadlikult või hädasunnil?
Kuigi hoonete hea seisukord ning energiasäästlikkus on kindlasti väga olulised teemad, pakub avalikkusele siiski ilmselt enim huvi kinnisvaraportfelli optimeerituse tase. Tulemustest selgub, et mitmed omavalitsused on vähendanud omale kuuluva kinnisvara mahtu, ent kas seda tehakse piisavas mahus, on pelgalt kinnisvara andmetele tuginedes keeruline kindlalt öelda.
Kuigi käesolevas artiklis on välja toodud ülevaade toimunud muutustest, ei saa seda võtta lõpliku tõena ning teha paikapanevaid järeldusi selle osas, millised omavalitsused on suutnud hästi toime tulla rahvastiku muutustega ning suutnud oma kinnisvara vastavalt kohandada ja millised mitte. Esiteks, kolme aasta pikkune periood pole alati piisavalt pikk järelduste tegemiseks, kuna kinnisvaraga toimuvad muutused avalduvad sageli pikema aja jooksul. Näiteks kestavad suuremate hoonete remont- või ehitustööd tihtipeale 2-3 aastat ning ehitustööde ajaks muudetakse sageli ehitisregistri andmeid. Andmeid analüüsides paistab justkui hoone läheks kasutusest välja, ent tegemist on vaid ajutise olukorraga ning paari aasta pärast paistab esmasel vaatlusel jällegi, nagu oleks omavalitsuse hoonete kogupindala suurenenud. Tegelikult on hoone vaid paaril aastal analüüsist välja jäänud, kuna ehitisregistris on kasutusotstarve ajutiselt eemaldatud. Samuti ei saa kõrvale jätta asjaolu, et kinnisvara müümine keskustest kaugemates piirkondades on keeruline, mistõttu otsusest tehinguteni jõudmine võib võtta mitu aastat. Teiseks, omavalitsused ei hakka enamikel juhtudel kinnisvaraportfelli optimeerima elanike arvu vähenemise tagajärjel, vaid seetõttu, et põhitegevuse tulemiga ei suudeta katta intresside ning laenude teenindamise kulu, mistõttu otsitakse kokkuhoiukohti ning sellisel juhul ei saa kinnisvara optimeerimist käsitleda teadliku rahvastikumuutustega kohanemisena – nii kaua kui jagub raha ebaefektiivse kinnisvara üleval pidamiseks, seda ka tehakse. Kolmandaks, hetkel puudub teave selle kohta, milline on teenuste aeg-ruumiline kättesaadavus erinevates omavalitsustes – andmeid analüüsides võime küll näha väga suurt hoone pinda elaniku kohta, ent mõnede hoonete sulgemisel võib hõredalt asustatud omavalitsustes teenuste kättesaadavus elanikele oluliselt langeda. Mainimata ei saa jätta seda, et esimese andmekorje järgselt parandati ehitisregistris esinenud vigu ja valeandmeid, mille mõju peaks tulevikus vähenema.
Lõplik otsustus kinnisvara osas langeb omavalitsustele, kes peaks analüüsima, kas hooned on optimaalse suurusega ning ehk oleks mõistlik korraldada osad hooned ümber multifunktsionaalseteks keskusteks, kus asuvad koos näiteks kool, kultuurimaja ja raamatukogu ning seeläbi osadest hoonetest loobuda, et suurendada teenuste efektiivsust ja tulla paremini toime teenuste osutamisega kaasnevate kuludega, seda eelkõige elanike vähenemise tingimustes. Praegu tehtavad muudatused hakkavad andmetes kajastuma mõne aasta pärast. Kinnisvara andmekorje jätkub järgnevatel aastatel ning peatselt läbi viidava teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse uuringu7 järgselt on võimalik teha juba täpsemaid järeldusi omavalitsuste kinnisvarakasutuse ratsionaalsuse osas. Kellel tekkis huvi rohkem iseseisvalt omavalitsuste kinnisvara kohta uurida, saab seda teha Minuomavalitsuse veebilehel: https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/kinnisvara-ulevaade.
- Kohalik avalik teenus - avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile
- Ehitisregistris muudetakse remondi ajaks sageli hoonete kasututsotstarbeid, mistõttu nähtub, nagu hoone oleks remondi alguses avalikust kasutusest välja läinud ning remondi lõppedes taas avaliku kasutuse alla lisandunud.
- Tagamaalisus - eristab inimeste paiknevust. Mida tagamaalisem omavalitsus, seda vähem inimesi ja seda hõredamalt nad omavalitsused paiknevad. 4 gruppi: keskuslikud, keskus tagamaaga, osaliselt tagamaalised, tagamaalised.
- Tulukuse grupid on määratud omavalitsuste maksutulude ja keskkonnatulude laekumise järgi elaniku kohta perioodil. Kui omavalitsuse näitaja on suurem kui Eesti keskmine, siis on nad „tulukad“. Kui aga näitaja jääb rohkem kui 20% sellest alla, siis on nad „toimetulevad“ ning vahepealsed on „keskmise tulukusega“.
- Ruhnu vallas sai valmis koolimaja remont (remont lõppes tegelikult 2017, nihe ehitisregistri andmete hilisema muudatuse tõttu), Luunja vallas valmis Lohkva Kogukonnakeskuse ja Spordihoone ning Viimsi vallas Viimsi Artium.
- Seisukorra indeks – omavalitsused hindavad avalike teenuste osutamisega seotud hoonete seisukorda viie punkti skaalal järgmiselt: 1- väga halb (avariiline seisund, kasutamiseks ohtlik), 2 – halb (vajab kiiremas korras tähelepanu; ei vasta tervisekaitse ja/või tuleohutuse nõuetele; avariioht; kõrgendatud risk, 3 – rahuldav (kasutuskõlblik, kui funktsionaalselt vananenud; vajab pidevat järelevalvet avariiohu ennetamiseks, 4 – hea (nõuetekohaselt hooldatud; eakohaselt kulunud; vastab suures osas tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele, 5 – väga hea (kaasajastatud, vastab tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele).
- Regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Arenguseire Keskus on koostöös Maa-ameti ja Statistikaametiga läbi viimas uuringut, et selgitada välja, kui kaugel paiknevad teenused nende tarbijatest ajaliselt arvestades teedevõrguga. Uuringu eeldatav valmimisaeg on 2025. a alguses.
