Euroopa Liit ja sealhulgas Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta 60% olmejäätmetest ning 2035. aastast juba 65% olmejäätmetest1. Selleks, et ringlussevõtu sihtarve täita, kehtestatakse kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise sihtarvud, mis on ringlussevõtu sihtarvudest 10 protsendipunkti võrra suuremad ehk 2035. aastal on vaja liigiti koguda juba 75% olmejäätmetest. Liigiti kogumise sihtarvud on 10 protsendipunkti võrra kõrgemad ringlussevõtu sihtarvudest, kuna paratamatult on liigiti kogutud jäätmete hulgas valesti sorteeritud või ringlusesse võtuks sobimatuid jäätmeid. Eelnev tähendab, et tegelik ringlussevõtu määr on väiksem liigiti kogumise määrast. Kohalikud omavalitsused peavad hakkama jäätmemajandust korraldama selliselt, et elanikel tekiks motivatsioon ja võimalus jäätmete piisaval tasemel liigiti kogumiseks.
Minuomavalitsus.ee lehel on võimalik juba praegu uurida, kuidas kohalikel omavalitsustel jäätmekorralduse eesmärkide täitmisega on seni läinud ja kuidas olukord on aastatega muutunud2. Jäätmemajanduses eesmärkide saavutamiseks on oluline iga omavalitsuse pingutus. Lisaks erinevate jäätmemajandusega seotud kriteeriumite täitmisele on võimalik minuomavalitsuse veebilehel tutvuda elanike seas läbi viidud rahulolu uuringu tulemusega3.
Selgub, et peaaegu kõigil omavalitsustel on olemas viimase viie aasta jooksul uuendatud ehk ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri, veebipõhine jäätmevaldajate register ning koostöölepingud taaskasutusorganisatsioonidega. Samuti viiakse elanikele läbi jäätmete sorteerimise alase teadlikkuse tõstmiseks teabepäevi, koolitusi ja infotunde või tehakse kampaaniaid. Seega omavalitsused tegelevad inimeste liigiti sorteerimise teadlikkuse suurendamise ja vastava käitumise kujundamisega.
Rahulolu uuringust selgub, et kõikides Eesti omavalitsustes on vähemalt pool elanikkonnast rahul jäätmekäitlusega (jäätmete kogumine, jäätmevedu, taaskasutamine) ning jäätmete liigiti sorteerimise võimalustega (sorteeritud jäätmete kogumiskohad, eraldi vedu, käitumisjuhised). Rahulolu uuringu tulemuste põhjal väidab 91% inimestest, et nad koguvad vähemalt mingil määral jäätmeid liigiti. Kõige rohkem kogutakse liigiti biolagunevaid jäätmeid – neid kogub liigiti 83% küsitlusele vastanutest. Siiski on siin palju arenguruumi, kuna nii kõrget liigiti kogumise ulatust ei kinnita liigiti kogutud olmejäätmete osakaal. Üheks põhjuseks võib siinkohal olla see, et inimesed on alles alustanud liigiti kogumisega ning ei tee seda veel täies mahus.
Kõige rohkem motiveerib elanikke jäätmeid liigiti koguma teadmine, et need reaalselt ringlusesse jõuavad. Levinuimate probleemidena toovad elanikud välja, et kodus pole ruumi liigiti kogumiseks, maja juurde pole paigaldatud erinevaid jäätmekonteinereid või konteinerid/jäätmejaam on liiga kaugel. Lisaks tuuakse välja, et liigiti koguma motiveeriks rahasääst – hetkel võib selguda, et segaolmejäätmete vedu odavamaks ei läheks, sest harvem pole vedu tellida võimalik, aga tuleks täiendav tasu lisanduvate konteinerite ja nende tühjenduse eest. Eelnimetatud probleemkohad on teada ka Kliimaministeeriumile ja jäätmereform4 näeb ette nende lahendamist. Näiteks, kui praegu on tiheasustusaladel minimaalne segaolmejäätmete veosagedus üks kord kuus, siis edaspidi hakkab see olema üks kord kvartalis. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda elanikele liigiti kogumiseks vajalike konteinerite jaoks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust.
Kõrge rahuloluga nii jäätmekäitluse valdkonnas üldiselt kui jäätmete kogumiskohtade kättesaadavusega paistavad silma Loksa linn ning Kanepi ja Saku vallad. Küll aga on rahulolu madalaim Alutaguse, Rõuge ja Põltsamaa vallas. Madala tulemusega omavalitsused on välja toonud, et haja-asustuses jäävad jäätmejaamad elanikest kaugele ning talvel võib esineda probleeme teede läbitavusega , mis tähendab, et planeeritud prügivedu lükkub edasi ning see põhjustab elanikes rahulolematust.
90% kohalikus omavalitsuses kogutakse korraldatud jäätmeveo raames vähemalt mingis osas omavalitsuse territooriumist jäätmed juba praegu vähemalt kolmes jäätmeliigis: segaolme, paber- ja biojäätmed. Seejuures 62% kohalikes omavalitsustes hõlmab jäätmeveo korraldus5 lisaks ka pakendi- ning suurjäätmeid. Neli aastat tagasi ehk 2020. aastal oli see vastavalt 54% ja 16% omavalitsustest. Seega on võimalus jäätmeid liigiti koguda ajaga oluliselt paranenud.
Kui uurida liigiti kogumise tulemusi, siis omavalitsuste olme- ja pakendijäätmete liigiti kogumise mahu osakaal jäätmete kogutekkest on endiselt enamikes omavalitsustes oluliselt madalam kui seatud ringlussevõtu eesmärk6 (50% 2023. aastal) (joonis 2). Liigiti kogumise keskmine tase ulatub Eestis keskmiselt 43%-ni, ent ligi pooltes omavalitsustes ei suudetud koguda liigiti isegi 40% olmejäätmetest7. Arvestades, et liigiti kogumise sihtarv hakkab tõusma ning aastaks 2035 tuleb liigiti koguda juba vähemalt 75% olmejäätmetest, vajab antud valdkond omavalitsustelt kindlasti rohkelt tähelepanu.
Olukord on aastatega siiski paranenud – kui 2020. aastal suutis liigiti vähemalt 40% kokku koguda 46%, siis 2024. aastal 53% omavalitsustest. On ka väga positiivseid näiteid – vähemalt 60% suutis liigiti kokku koguda 11% omavalitsustest. Eesti keskmine olmejäätmete liigiti kogumise näitaja on samal perioodil tõusnud 38-lt 43%-le.
Jäätmereformi vajalikkust kinnitab asjaolu, et samamoodi jätkates ei ole tõenäoline seatud eesmärke saavutada. Jäätmereformi eesmärk on luua toimiv süsteem, kus suur osa jäätmetest ei lähe enam prügilasse või ahju, vaid selle asemel tööstusesse ja muutuvad uueks toormeks. Seeläbi väheneb Euroopa Liidule makstav plastpakendite omavahendi tasu, mis on praegusel ajal iga ringlusesse võtmata plastpakendi jäätme kilogrammi eest 80 senti ehk kokku suurusjärgus 16 kuni 20 miljonit eurot aastas. Reformi tulemusena muutub inimestele sorteerimine lihtsamaks. Näiteks hakkavad tiheasustuses pakendikonteinerid paiknema majade juures ehk inimesed ei pea pakendeid kodust kaugele viima ja saavad need mugavalt ära anda kodu juurest. Haja-asustuses saavad omavalitsused kujundada süsteemi vastavalt oma piirkonna vajadusele. Piirkondades, kus asustus on väga hõre, võib olla mõistlik jätkata praegusele sarnase süsteemiga, kus pakendikonteinerid asuvad mõnes mitmete elanike jaoks ligipääsetavas punktis. Samuti luuakse ühtne juhend, kuidas jäätmeid koguda, ehk edaspidi ei pea elanikud enam pead vaevama näiteks sellega, millisesse konteinerisse tuleb visata munakoored. Rahulolu uuringu tulemused kinnitavad, et inimestel on valmisolek jäätmeid liigiti koguda, kui selle jaoks on loodud mugavad tingimused ning on teada, et liigiti kogutud jäätmetele uus elu uue materjalina antakse.
- https://kliimaministeerium.ee/liigitikogumine.
- https://minuomavalitsus.ee/valdkond/jaatmemajandus
- Kohalike omavalitsuste 2024. a rahulolu uuring.
- https://kliimaministeerium.ee/jaatmereform.
- vähemalt mingis osas omavalitsuse territooriumist.
- Hetkel veel kehtivat liigiti kogumise sihtarvu ei ole ning on vaid ringlusse võtu sihtarv.
- https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_Jtmed/Riigitasand?%3Aembed=y&%3Aiid=1&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y
