RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA
Kriteeriumid jaotuvad baas-, edasijõudnud ja eeskujulikule tasemele, millest baastase kirjeldab omavalitsuselt eelduslikult oodatavat taset, edasijõudnu tase veidi kõrgemat ning eeskujulik tase juba lisaväärtuslikku teenust. Näiteks teenusgrupp „valitsemine“ võiks olla seotud elanike rahuloluhinnanguga omavalitsuse (edaspidi KOV) juhtimisele, arengusuunale ja elanike kaasamisele. Kui vaadata „valitsemise“ teenustaseme ja vastavate rahulolude omavahelisi seoseid, siis on korrelatsioonid:
- omavalitsuse juhtimise rahuloluga 0,71;
- omavalitsuse arengusuuna rahuloluga 0,68;
- elanike kaasamine omavalitsuse arengu kavandamisse rahuloluga 0,62;
- elanike kaasamine ruumilise arengu kavandamisse rahuloluga 0,59.
See tähendab, et on tugev positiivne korrelatsioon „valitsemise“ teenustaseme ja elanike rahuloluga KOV juhtimise ja arengusuunaga vahel. Lisaks väärib ka mainimist, et „valitsemise“ alla kuuluvate kriteeriumite täitmine on keskmiselt tugevamas positiivses seoses ka elukeskkonna rahuloluga. See tähendab, et suurema "valitsemise" teenustaseme korral on kõrgem ka elukeskkonnaga rahulolu.
Niisamuti saame vaadata ka näiteks kultuuri, liikuvuse, spordi ning rahvatervise ja turvalisuse teenusgruppe. Liikuvuse korrelatsioon ühistranspordi, kergliikluse, sõiduteede rahuloludega on vastavalt 0,32; 0,43 ja 0,31. See näitab, et on olemas korrelatsioon liikuvuse teenustaseme ja ühistranspordi, kergliikluse ja sõiduteedega rahulolu vahel.
Spordivaldkonna teenustaseme ja rahulolu vahel on korrelatsioon samuti pigem nõrk, kuid spordivaldkonna eeskujuliku taseme kriteeriumite täitmine on mõõdukas korrelatsioonis rahuloluga, mis viitab, et suurema spordivaldkonna rahuloluga KOV-ides on täidetud ka rohkem eeskujuliku taseme kriteeriume. Kultuurivaldkonnas on teenustaseme korrelatsioon elanike rahuloluga pigem madal - 0,23. Rahvatervise ja turvalisuse teenusgrupi korrelatsioon välisõhu- ja mürataseme rahuloludega on 0,14 ja 0,12. Selle põhjal võib öelda, et rahvatervise ja -turvalisuse teenusgrupi tervikhindamiseks ei ole antud rahulolud piisavad ning on vaja leida enam seoseid.
Saadud korrelatsioonid viitavad, et kohalike omavalitsuste teenustase ei pruugi alati olla otseses seoses konkreetse teemavaldkonna rahuloluga. Küllap ka kultuurivõimalustega rahulolu ei ole ühemõõtmeline – tõenäoliselt on tegemist kompleksse hinnanguga, mis on mõjutatud nii isiklikust kogemusest, meediast või mõnest tundmatust, mis on elaniku jaoks oluline asjaolu.
Rahulolu-uuring viidi läbi 2020 aasta jaanuaris. Kuna see oli esmakordne selline küsitlus, siis ei ole teada, kui püsiv on elanike rahulolu ajas ning kui suures sõltuvuses võib see olla küsitluse hetkel toimunud mingist meedia- või mõnest muust sündmusest. Praegu võime öelda, et KOV valitsemise hindamiseks valitud kriteeriumite ning elukeskkonna, juhtimise ja arengusuuna rahulolude vahel on tugev positiivne seos - kõrgema teenustaseme korral on samuti ka kõrgem rahulolu.
*Küsitluse viis läbi Statistikaamet.
Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.
