Aasta tagasi, kui analüüsisime omavalitsuste teenustasemeid maakondade tasandil, tõdesime, et kõige kõrgem keskmine tase on Järvamaal. Tänaste andmete valguses selgub, et edulugu jätkus ka 2020. aastal.
Kaks tugevat maakonda
15 maakonna peale eristusid kaks – Harjumaa ja Järvamaa, kus keskmine tase on teistest selgelt kõrgemal. Kõige tähelepanuväärsem on, et mõlemad maakonnad ületavad üheksas(!) valdkonnas Eesti keskmist vähemalt poole taseme võrra. Harjumaa tulemused jäävad Eesti keskmisele alla vaid planeerimise, ehituse ja energeetika valdkonnas. Järvamaal on madalama tasemega valdkondadeks vaid valitsemine, liikuvus ja laste heaolu.
Kui võrrelda kahe maakonna sarnasusi, siis näeme, et lähedased tulemused on valitsemise, veemajanduse, raamatukogude olukorra ja kriisideks valmisoleku valdkondades. Sealjuures nii Järva- kui ka Harjumaal on veemajanduse teenuse tase võrdluses ülejäänud maakondadega märgatavalt kõrgemal (Harjumaa keskmiselt 1,5 ning Järvamaa 1,7 palli võrra).
Hästi toimivad valdkonnad
Häid näiteid saab tuua ka valdkondade lõikes. Näiteks on esile kerkinud noorsootöö ja kriisideks valmisolek – mõlemas on üle-eestiline keskmine tase vähemalt viis. Sealjuures on huvitav vaadata, mis on aastaga muutunud. Näeme, et suurima arenguhüppe on teinudd Võrumaa, kuid maha ei jää ka Hiiu, Harju ja Ida-Viru maakonnad. Oluline on tähele panna, et nii Harju- kui ka Ida-Virumaal on palju omavalitsusi – see tähendab, et tulemuste paranemises on neist suuremal osal oluline roll .
Võrumaa omavalitsustes on paranenud spordi- ja turvalisuse arengukavad ning ligipääs kohalike raamatukogude varamule. Ida-Virumaa omavalitsustes on oluline muutus toimunud aga noorsootöö valdkonnas, kus on paranenud ruumide seisukord, noorte osalusaktiivsus üldhariduskoolide huvitegevuses ning noorte üldine rahulolu huvitegevusvõimalustega.
Üle-eestiliselt on aastaga enim paranenud täiskasvanute sotsiaalhoolekanne ja noorsootöö valdkonna teenustase – neist esimene 13 ja teine 11 maakonnas.
Samuti on üle Eesti mõnevõrra langenud kultuuri ja valitsemise valdkondlik tase , kuid neis valdkondades on 2020. aastal arvestusmeetod muutunud märgatavalt nõudlikumaks. Valitsemise madalam tulemus on tingitud omavalitsuste teenistujate madalates koolituskuludes , mõõdukas sisekontrollis ning ka selles, et mitmes omavalitsuses ei ole revisjonikomisjoni töö tulemusel vastu võetud ühtki volikogu otsust.
Kultuurivaldkonna taseme langust mõjutajavad pea igas omavalitsuses ligipääsetavuse info puudulikkus kodulehel ning erivajadustega isikutepuudulik ligipääsetavus kultuurihoonetelele . Samas tuleb tähele panna, et mainitud kaht kriteeriumi pole varasemalt hinnatud - need lisandusid alles 2020. aasta metoodikasse.
Üldine pilt on positiivne
Kui esmapilgul võib muutuste graafik tekitada palju küsimusi, siis süüvides valdkondadesse muudatuste põhjustesse, näeme, et suures pildis liigutakse positiivsel kursil. Omavalitsuste teenustasemete olukorda võib võrrelda perearsti juures saadud vastustega – üks kõrv ei kuule hästi, teine silm ei näe, kuid üldjoontes on kõik kenasti.
Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.
