Kõige kiirem oli elanike arvu kasv Eestis Jõelähtme ja Kiili vallas, vastavalt 4% ja 5%. Siiski ka väljaspool Harjumaad oli omavalitsusi, kus elanike arv tervikuna kasvas.
Joonis 1. Elanike arvu muutus 2025 vs 2024
Alates 2025. aastast on 65-aastaseid ja vanemaid rohkem kui 0-18-aastaseid
Vanusegrupiti on jõudsalt kasvanud 65-aastaste ja vanemate isikute arv – kasv 5 tuhat inimest (+1,7%), sh vähemalt 85-aastate arv on kasvanud 1,6 tuhande võrra (+4,2%). Vähenenud on aga tööealiste (vanuses 19-64) arv 2,5 tuhande võrra (-0,3%). Kooliealiste arv (vanuses 7-18) on jäänud peaaegu samaks – vähenemine 141 isiku võrra.
Eelkooliealiste arvus (vanuses 0-6) on toimunud aga suur kukkumine üle Eesti. Lapsi on vähem 5 tuhande võrra ehk lausa -5,2%. Eelkooliealiste laste arvu vähenemine puudutab juba kõiki regioone – kui Lõuna-Eestis on vähenemine -3,6%, siis teistes regioonides juba 5%-6%. Seejuures eriti suur kukkumine on olnud ka Harjumaa seni kiirelt kasvanud valdades nagu nt Viimsi vallas (-10%, -208 last), Maardu linnas (-11%, -105 last), aga ka Tallinna linnas on laste arv vähenenud (-7%, -2 tuhat last).
Joonis 2. Eelkooliealiste arvu muutus 2025 vs 2024
Väga kõrge 65-aastaste ja vanemate osakaaluga eristub Kirde-Eesti. Kui seal on eakate osakaal rahvastikust ca 29%, siis teistes regioonides 18%-23% (Rae vallas vaid 8%). Kirde-Eestis on selle võrra väike ka 0-18-aastaste osakaal – kui Kirde-Eestis on lapsi 16%, siis teistes regioonides 19%-21% rahvastikust.
Joonis 3. Üle 65-aastaste elanike osakaal rahvastikust 2025
Mõned Harjumaa vallad on kasvanud väiksema maakonna mõõtu
Mõned Harjumaa vallad on kasvanud suuremaks kui mitmed maakonnad. Saue vallas on nüüd elanike arv üle 26 tuhande. Nende elanike arv on suurem kui näiteks terves Põlva (24 tuhat) või Lääne maakonnas (20 tuhat), rääkimata Hiiu maakonnast (alla 10 tuhande elaniku). Hetkel veel jääb veidi puudu, et Saue valla elanike arv ületaks Jõgeva maakonda, kus on hetkel 27 tuhat elanikku. Lisaks Saue vallale on kõrge elanike arvuga ka Rae vald (24 tuhat) ja Viimsi vald (23 tuhat).
Statistikaameti paiknemisindeksi järgi on paljude saarte elanike peamine elukoht mujal
Rahvastikuregistriga on inimene määranud oma ametliku peamise elukoha. Tegemist on ametliku registriga, mille alusel kujunevad nii inimese kui riigi õigused ja kohustused – nt milline omavalitsus peab tagama koolikoha või kellel on õigus riiklikult määratud sõidusoodustusele parvlaeval.
Statistikaamet on välja arvestanud ka paiknemisindeksi1. Selle puhul tuginetakse mitmele erinevale andmeallikale, mille põhjal määratakse inimese peamine elukoht. See võib erineda inimese enda valitud peamisest elukohast rahvastikuregistris. Indeksiga määratud elukoht ei pruugi olla alati täpsem. Eriti on keeruline peamist elukohta määrata olukorras, kus inimestel ongi mitu elukohta. Siis ongi inimese enda öelda ja määrata, milline on nende peamine elukoht.
2024. aasta võrdlusest on näha, et Statistikaameti indeksi järgi elab tervikuna Eestis ca 1,6 tuhat inimest rohkem kui rahvastikuregister näitab. Samas omavalitsuste lõikes on vahesid nii ühte kui teistpidi.
Joonis 5. Elanike arv 2024. a Statistikaameti paiknemisindeksi järgi võrreldes rahvastikuregistri andmetega
Muster on, et paiknemisindeksi järgi peaks olema maakonna keskustes rohkem ja ümberkaudsetes valdades vähem elanikke kui näitab rahvastikuregister. Paiknemisindeks näitab, et potentsiaalseid elanikke võiks olla rohkem näiteks Võru linnas 600, Valga vallas 500 ja Viljandi linnas 400 inimest. Välja arvatud juhul, kui inimesed tegutsevad küll aktiivselt maakonna keskustes, kuid nende peamine elukoht jääb siiski sellest väljapoole.
Harjumaal on huvitav, et kui näiteks Saue, Jõelähtme, Raasiku, Viimsi, Kiili elanike arv läheb registri ja indeksi järgi kokku, siis Rae, Keila linna ja Maardu elanikest 4%-5% ei ole end sinna sisse kirjutanud. Ehk nendel omavalitsustel võib olla siin potentsiaali oma elanike arvu suurendamiseks. Siin ka soovitus uurida, et mida esmalt nimetatud omavalitsused on teinud teisiti, et neil registri andmed ja paiknemisindeks vahel erinevusi ei ole.
1 https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Paiknemisindeksi%20metoodika.pdf
