Korduma kippuvad küsimused

Millistel tingimustel võib veebilehelt alla laaditud infot kasutada?

Veebilehel on võimalik alla laadida omavalitsuste teenustasemete andmeid nii kaardivaates, omavalitsusüksuse vaates kui ka võrdluse vaates. Täiendavalt on võimalik algandmeid, mis on olnud aluseks teenustasemete arvutamisel, alla laadida menüü alalehelt Andmed. Kasutamisel palume viidata allikana minuomavalitsuse lehele.

Kui täpne on arvutatud teenustase?

Mõõdikud annavad lihtsustatud ülevaate teenuste olukorrast, viidates teemadele, mida on vaja põhjalikumalt edasi uurida. Mõõtmistele seab piirangud nii andmete kättesaadavus kui ka see, et kõik ei olegi alati täpselt mõõdetav. Seetõttu tasub olla ettevaatlik kiirete ja ennatlike järelduste tegemisel ainult veebilehel kuvatud info alusel. Soovitatav on tähelepanu äratanud tulemustest täpsema ülevaate saamiseks küsida taustinfot või kommentaare vastavast omavalitsusest.

Andmed on eelmiste aastate kohta - kuivõrd on sellest käesoleval hetkel kasu?

Tagasivaade annab head infot, mis seisus iga omavalitsus võrreldes teistega oli, tuues sellega ühtlasi välja teemad, mis võivad seni vajada täiendavat tähelepanu. Omavalitsuses võib tõesti olla mõnel juhul juba olukord muutnud või muutmas. Siin aitaks omavalitsusest täiendava kommentaari küsimine saada täpsemat informatsiooni vahepeal tehtust või edasistest kavatsustest. Peaasi, et olulised teemad ei jääks tähelepanuta ning võimalusi arenguks kasutatakse ära.

Kas erinevused omavalitsuste lõikes viitavad probleemile?

Erinevused omavalitsuste vahel ei viita tihtipeale probleemile, vaid võivad väljendada kohalike elanike erinevaid prioriteete. Üksikutel juhtudel võib olla kõrgema taseme saavutamine kohalike elanike jaoks ka ebaotstarbekas või ebasoovitav. Täita tuleb seadusega ette nähtud nõudeid, kuid muus osas on kohalikul omavalitsusel võimalik leida enda piirkonna jaoks sobivamad lahendused. Teenustasemete mõõtmise eesmärk on toetada neid valikuid taustinfoga, mitte asendada kohalike elanike valikuid oma elu korraldamise üle. 

Kust on pärit kasutatud andmed?

Mõõdikute andmed tulevad omavalitsustelt, erinevatelt asutustelt ja registritelt ning elanike rahulolu uuringutest. Iga hindamiskriteeriumi juures on välja toodud selle andmeallikas. Andmeallikatest loe täpsemalt siit.

Kui tihti andmed uuenevad?

Andmed uuenevad korra aastas. Erandiks on üle-eestilise elanike rahulolu uuringu (täisnimetusega: kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring) andmed, mis uuenevad iga 2 aasta tagant. Mõnede valdkondade ja hindamiskriteeriumite puhul toimub ka aasta sees korduvalt andmete värskendamist või korrigeerimist. Täpsem märkus andmete uuendamise kohta on kirjas iga hindamiskriteeriumi selgituses.

Kuidas moodustuvad omavalitsuste grupid?

Tulukuse grupid on määratud omavalitsuse maksutulude ja keskkonnatasude laekumise järgi elaniku kohta perioodil 2017-2021. Kui omavalitsuse näitaja on suurem kui Eesti keskmine, siis on nad „tulukad“. Kui aga näitaja jääb rohkem kui 20% sellest alla, siis on nad „toimetulevad“, ning vahepealsed on „keskmise tulukusega“.

Hajutatuse gruppide moodustamise aluseks on elanike jaotus keskuste ja hõredalt asustatud alade vahel, tuginedes Statistikaameti paikkondade kaardistusel. Statistikaamet on paikkondadeks arvestanud hoonestatud alad, kus naaberhoonete kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest. Vastavalt nendele andmetele on iga kohaliku omavalitsuse kohta arvestatud keskus-tagamaa näitaja vahemikus 1,0-2,1 (keskus <1,05; keskus tagamaaga 1,05-1,4; osaliselt tagamaaline 1,4-1,8 ning tagamaaline >=1,8). Neid koefitsiente kasutatakse ka kohalikele omavalitsustele tasandusfondi jaotamisel.